ANNELY PÜTTSEPP - Pidev väsimus, isud ja energiapuudus – kas põhjus võib peituda toitumises?
Kas tunned, et hommikul on raske ärgata, pärastlõunal kipub energia kaduma ja õhtul tekib vastupandamatu soov millegi magusa järele? Sageli peame selle põhjuseks kiiret elutempot, stressi või vähest und. Kuigi need mõjutavad meie enesetunnet märkimisväärselt, tasub tähelepanu pöörata ka sellele, mida ja kuidas me sööme.
Toitumine ei mõjuta ainult kehakaalu. See on tihedalt seotud meie energiataseme, keskendumisvõime, meeleolu ja ka naha tervisega. Vahel võivad just igapäevased, esmapilgul väikesed “toitumisapsud” olla põhjuseks, miks tunneme end pidevalt väsinuna või võitleme erinevate isudega.
MIKS ENERGIA PÄEVA JOOKSUL KÕIGUB?
Üks sagedasemaid põhjuseid on ebaregulaarne söömine ja tasakaalustamata toidukorrad.
Näiteks kui hommikusöök jääb vahele, lõunaks haaratakse kiire võileib ja päeva jooksul juuakse mitu tassi kohvi, võib õhtuks tekkida väga tugev nälg. Sellises olukorras ei ole sugugi üllatav, kui keha nõuab midagi kiiresti energiat andvat, näiteks šokolaadi, saiakesi või muid maiustusi.
Oluline roll on ka veresuhkru kõikumisel. Kui toidukord koosneb peamiselt kiiresti imenduvatest süsivesikutest ja sisaldab vähe valku ning kiudaineid, võib veresuhkur pärast söömist kiiresti tõusta ning seejärel ka kiiresti langeda. Mõnel inimesel võib sellega kaasneda unisus ja soov uuesti süüa kuigi eelmisest söögikorrast ei olegi veel võibolla piisavalt aega möödas.
Seetõttu võiks iga põhitoidukord sisaldada valku, aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, köögivilju ja kvaliteetseid rasvu. Näiteks hommikusöögiks sobib hästi kaerahelbepuder marjade, pähklite ja maitsestamata Kreeka jogurtiga. Lõunasöögiks aga kala või kana koos köögiviljade ja tatra või täisterariisiga.
Sellised toidukorrad aitavad hoida kõhtu kauem täis ja toetavad ühtlasemat energiataset.
KAS PIDEVA VÄSIMUSE TAGA VÕIB OLLA TOITAINETE PUUDUS?
Mõnikord sööme küll piisavalt, kuid meie organism ei saa kõiki vajalikke toitaineid.
Väsimuse korral tasub tähelepanu pöörata eelkõige raua, B12-vitamiini ja teiste vereloomes ning energia ainevahetuses osalevate toitainete piisavusele.
Näiteks rauapuudus võib põhjustada väsimust ja jõuetust juba enne, kui hemoglobiinitase langeb alla normi. Seda kinnitavad ka teadusuuringud. Näiteks 2026. aastal avaldatud randomiseeritud uuring näitas, et rauapuudusega naistel vähenes rauaravi tulemusel väsimus.
See ei tähenda siiski, et väsimuse korral tuleks kohe rauapreparaate tarvitama hakata.
Kõigepealt tuleks välja selgitada, kas rauapuudus üldse esineb. Kui väsimus kestab pikemat aega, ei tasu seda pidada lihtsalt kiire elu paratamatuks osaks. Vajadusel võiks perearstiga arutada vereanalüüside tegemist, sest väsimuse põhjuseks võivad olla ka kilpnäärmeprobleemid, unehäired või muud tervisemured.
MIKS TEKIB PIDEV MAGUSAISU?
Magusaisu ei tähenda alati nõrka tahtejõudu. Sageli on see seotud meie söömisharjumuste, une, stressi ja mõnikord ka emotsioonidega.
Kui päeva jooksul süüakse liiga vähe või toidukorrad jäävad vahele, suureneb tõenäosus, et õhtul tekib tugev nälg ja soov energiarikaste toitude järele. Samuti võib vähene uni mõjutada söögiisu reguleerimist ning muuta ahvatlevad toidud veelgi ahvatlevamaks.
Oluline on mõista, et lahendus ei ole tingimata maiustuste täielik keelamine.
Liiga ranged piirangud võivad hoopis suurendada mõtteid toidust ja soodustada ülesöömist. Palju tõhusam on alustada sellest, et süüa regulaarselt ja jälgida taldrikureeglit.
Mõnikord piisab juba hommikusöögi lisamisest või lõunasöögi tasakaalustamisest, et õhtused isud väheneksid.
TOITUMINE JA NAHA TERVIS - ILU ALGAB KA SEESTPOOLT
Ilukliinikutes räägitakse sageli naha hooldamisest, niisutamisest ja erinevatest protseduuridest, kuid naha tervist mõjutab ka see, kuidas me igapäevaselt toitume.
Nahk vajab uuenemiseks ja normaalseks toimimiseks piisavalt valku, asendamatuid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid.
Näiteks C-vitamiin osaleb kollageeni sünteesis, tsink on oluline naha normaalseks talitluseks ja oomega-3-rasvhapped osalevad põletikuprotsesside reguleerimises.
Viimastel aastatel on üha rohkem uuritud ka toitumise ja akne vahelisi seoseid. 2026. aastal avaldatud teaduskirjanduse ülevaates käsitleti, kuidas suure glükeemilise koormusega toitumine võib insuliini ja teiste hormonaalsete mehhanismide kaudu mõjutada akne kujunemist. Kuigi toitumine ei ole akne ainus põhjus ja uuringutulemused ei ole kõigis küsimustes ühesed, võib tasakaalustatud toitumine olla oluline osa naha tervise toetamisel.
Seejuures ei pea nahasõbralik toitumine tähendama keerulisi dieete või kallite toidulisandite kasutamist. Sageli on kõige olulisemad hoopis lihtsad harjumused: mitmekesine menüü, piisav valgukogus, rohkelt köögivilju ja marju, kvaliteetsed
rasvaallikad ja piisav vedeliku tarbimine.
Ka esteetiliste protseduuride puhul tasub meeles pidada, et naha välimus ja taastumisvõime sõltuvad muu hulgas organismi üldisest tervislikust seisundist.
